Valentsikorpus: Artikkel

pooningu-kilast-kolast-kais-ule-jumalik-hingus / originaal

Tartu kunstimaja pööning näeb välja nagu mõne teise sama suure ja pool sajandit vana maja katusealune. Erinevalt teistest on aga siit poole aasta jooksul läbi käinud kunstniku inspiratsioon, seda on puudutanud jumalik hingus.

Pööningul liiva sees leidub sinna aja jooksul ladestunud rämpsu, mida valgustab väike aken. Seina äärde on kogunenud kila-kola. Ühes kohas seisab kõrvuti kaks vana tooli. Valjuhäälditest tuleb muusikat, mis kannab endas ülevust ja helgust, palvet ja lootusrikkust. See kõik on kokku Jevgeni Zolotko sarinäituse «Asjad» finaal.

Peaaegu samasugune nägi pööning välja märtsis, kui kunstnik oli sinna üles seadnud «Asjade» esimese osa. Vahepealse kuue kuu jooksul on katusealune ja seda külastanud vaatajad osa saanud suurtest muudatustest.

Mõni aeg oli suurem kola kadunud. Ühel teisel ajal oli kadunud kogunisti liiva sisse kogunenud prügi: see oli suure hoole ja armastusega läbi sõelutud, sõelmed olid aga pan­­dud ühe kaupa poodiumitele.

«Asjade» mõne osa ajal kuulus installatsiooni hulka video, mõne osa sisu täiustas helisalvestis. Oli ka fotosid ja skulpturaalseid detaile. Kõigi viie eelmise osa puhul tekkis – ja tekib ka nüüd – tunne, nagu oleks näitusel midagi väga palju enamat kui asjad.

Jevgeni Zolotko võimsa sarinäituse finaali saab vaadata ja kuulata 6. oktoobrini. Umbes 18 minutit vältava helitöö «Stella matutina» on sellele kirjutanud Helena Tulve.