Valentsikorpus: Artikkel

priit-pullerits-eiratud-sangar / originaal

Priit Pullerits: eiratud sangar

Kuu aega tagasi sai Margus Hunt, seitsme aasta tagune juunioride maailmameister kettaheites ja kuulitõukes, Ameerikas hakkama sooritusega, mida märkasid isegi Eestis kõik, kuid kahetsusväärsel kombel ei arvestanud seda siin mitte keegi. Vähe sellest, et Hunt võitis jõululaupäeva õhtul oma ülikoolimeeskonnaga ameerika kolledžijalgpallis Hawaii karika.

Tähelepanuväärne on see, et asjatundjad valisid ta kohtumise parimaks – Eesti timukaks ristitud kaitsja murdis vastaste aju ehk mängujuhi tervelt kolmel korral maha. Ent veelgi kõnekam on tõsiasi, et suure telekompanii CBS jalgpallispetsialistid valisid Hundi kõigi 35 karikamängu säravaimaks kaitsemängijaks. Üks spetsidest nentis, et tänu Hundile oli ameeriklastel jõululaupäeval ka muud teha kui üksnes kalkunit järada.

Aga Eesti parimate sportlaste valimisel ei pääsenud Hunt Eesti Olümpiakomitee nimetatud nominentide sekkagi.

Või et tema hiilgemäng toimus liiga hilja, kui kandidaadid olid juba välja sõelutud?

Sel juhul oli sõel liiga auklik. Või nomineerijate silmaulatus liiga väike. Kui ise Hundi etteasteid pole näinud, võiks ju usaldada eksperte. Näiteks CBSi jalgpallivaatleja Bruce Feldman on koostanud juba kümme aastat nn hullude kolledžijalgpallurite pingerida (freak list), lähtudes nende sportlikust suutlikkusest ja erakordsest andest.

Tema eelmise aasta edetabelis kuulus esikoht Hundile. Vaid üks lihtne fakt, mille Feldman esile toob ja millest ehk enamik aru saab: hoolimata 125-kilosest kehakaalust hüppab ta maast üles tervelt 91 cm.

Hunt on pälvinud oma muljetavaldava mänguga ookeani taga ohtralt kiidusõnu, nii et asjatundjad ennustavad talle hiilgavat karjääri ka ameerika jalgpalli superliigas NFL. Ja ameerika jalgpall, ükskõik kui ajuvaba see eestlastele ka ei tundu, on tõeliste atleetide mäng, mis nõuab jõudu ja kiirust, plahvatusvõimet ja valu kannatamist ning väga palju strateegilist mõtlemist. See pole mingi nišiala nagu veemotosport ja automudelism, mille esindajad Lembit Aaslav-Kaasik ja Lembit Vaher ilutsesid uhkelt Eesti parimate sportlaste kandidaatide nimistus.

Tegelikult pole Hundi ignoreerimine ainult Hunti puudutav probleem. Eesti spordi hindamissüsteemis maksab kentsakal kombel isegi marginaalseima ala tiitlivõit rohkem kui maailmaalal esitosina piirile küündimine. Et sellist ebaõiglust tasandada, olgu siin kahe viimase kümnendi pingerida nendest Eesti sportlastest, kel pole alavaliku või Eesti kodakondseks olemise tõttu lootustki olümpiavõitjaks või maailmameistriks tulla või kelle alal on olümpiavõidust ja maailmameistritiitlist palju ihaldatumaid võite.

1. Rallisõitja Marko Märtin – võitnud MM-võistlustel viis rallit, sai 2004. aastal kokkuvõttes kolmanda koha.

2. Jalgrattur Jaan Kirsipuu – võitnud Tour de France’il neli etappi, kandis 1999. aastal kuus päeva kollast liidrisärki, kuid ei lõpetanud ühtegi tosinast Tourist, kus osales.

3.-4. Sumomaadleja Baruto ehk Kaido Höövelson – jõudnud jaapanlaste kultusalal paremuselt teisele, zeki tasemele, kuid otsustav samm kõrgeimale, yokozuna tasemele on jäänud astumata.

Tennisist Kaia Kanepi – võitnud kolm WTA turniiri, kuulunud pikalt maailma teise kümnesse, kuid pole Suure Slämmi turniiridel jõudnud kordagi veerandfinaalist kaugemale.

5. Jalgrattur Rein Taaramäe – saavutas tunamullu mõrvarlikul Tour de France’il hoolimata keskpärasest meeskonnast kokkuvõttes Eesti ratturite ajaloo parima, 11. koha ning on kandnud kahel Touril parima noorratturi valget särki.

6. Korvpallur Martin Müürsepp – jõudis esimese eestlasena NBAsse, kuid ei kuulunud Miami Heatis ega Dallas Mavericksis siiski põhitegijate hulka.

7. Jalgpallur Mart Poom – oli väravavahina Inglismaa Premier League’is Derby County tugitalasid, paraku oli meeskond liiga üks nõrgemaid.

Karjääri lõpus pääses küll Arsenali ridadesse, kuid sai platsile kõigest korra.

Edasi tulevad jalgrattur Tanel Kangert ning korvpallurid Tiit Sokk, Aivar Kuusmaa ja Kristjan Kangur. Arvata võib, et kui Hunt karmis meeste mängus tõsiselt viga ei saa, siis juba kahe-kolme aasta pärast oleks tal selles edetabelis vähemalt kolmas koht kindel saak.