Valentsikorpus: Artikkel
paljudele-euroopa-keeltele-ennustatakse-digitaalset-haabumist / originaal
Eilsel Euroopa keeltepäeval avaldatud raporti kohaselt ähvardab paljusid Euroopas kõneldavaid keeli digitaalne väljasuremine. Ohustatud keelte hulka kuulub ka eesti keel.
Juhtivate Euroopa keeletehnoloogiade läbi viidud uuringus keskenduti 80st Euroopas kõneldavast keelest 30-le ning leiti, et 21 neist ähvardab digitaalne hääbumine, kuna nende digitaalne tugi on olematu või kehv, mistõttu ei suuda need digiajastul ellu jääda.
«Meie uuringu tulemused on äärmiselt murettekitavad,» märkis üks uuringu koostajatest, saksa professor Hans Uszkoreit. «Enamusel Euroopa keeltest napib tõsiselt ressursse ja osad on peaaegu täiesti tähelepanuta jäänud. Selles mõttes pole paljud meie keeled veel oma tulevikku kindlustanud.»
Mahuka uurimuse viis läbi mitmekeelse Euroopa infoühiskonna tehnoloogiliste aluste edendamise eest seisev koostöövõrgustik META-NET ning selle koostamises osales üle 200 eksperdi 34st riigist.
Muu hulgas hinnati iga keele keeletehnoloogilist tuge neljas valdkonnas: masintõlge, kõnetöötlus, tekstianalüüs ja keeleressursside olemasolu. Ükski uuritavatest keeltest ei pälvinud parimat ehk suurepärast hinnangut. Inglise keel sai ainsana kõigis neljas valdkonnas hindeks hea. Kõige halvemaks peeti islandi, leedu, läti ja malta keele väljavaateid.
Kuigi eesti keele olukorda peeti võrreldes läti ja leedu keelega paremaks, paigutati ka eesti keel ohustatud keelte hulka koos näiteks ungari, poola, kreeka ja bulgaaria keelega. Kõige probleemsemaks peeti eesti keele puhul masintõlke valdkonda ja tekstianalüüsi, kahes teises uuritavas valdkonnas peeti eesti keele olukorda mõnevõrra paremaks.
«Vahe «suurte» ja «väikeste» keelte vahel üha kasvab,» tõdes uuringus osalenud Saksa Tehisintellekti Uuringu Keskuse teadusdirektor Georg Rehm. «Me peame tagama väiksematele ja vähemate ressurssidega keeltele esmatähtsad baastehnoloogiad, kuna muidu surevad need keeled digitaalsetena lihtsalt välja.»
Eesti keele ees seisvate ohtude ja keeletehnoloogiat puudutavate väljakutsete kohta saab täpsemalt lugeda siit. Eestist osalesid uurimuses Krista Liin, Kadri Muischnek, Kaili Müürisep ja Kadri Vider Tartu Ülikoolist.