Valentsikorpus: Artikkel
merkeli-voit-sobib-ka-venemaale / originaal
Merkeli võit sobib ka Venemaale
Mitmed analüütikud usuvad, et Angela Merkeli tagasivalimine kolmandaks ametiajaks Saksamaa liidukantsleriks on hea uudis ka Venemaale.
Kuigi praegu pole selge, kellega valimised võitnud kristlikud demokraatid (CDU/CSU) koalitsiooni moodustavad, usuvad analüütikud, et nn Venemaa-Saksa erisuhe jääb püsima. Kõige tõenäolisemaks peetakse CDU/CSU koalitsiooni teise suurerakonna – sotsiaaldemokraatidega (SPD).
«CDU/CSU ja sotsiaaldemokraatide koalitsioon muudaks tooni Venemaa valitsuse suunas ilmselt taas pehmemaks,» ütles mõttekoja Heinrich Bölli Fondi Moskva-analüütik Jens Siegert Moscow Timesile.
Siegert juhtis tähelepanu sellele, et Venemaaga seonduv tekitab konservatiivide leeris lahkarvamusi, kuid SPD on traditsiooniliselt toetanud nn Schröderi lähenemist. Sellega viitas Siegert Merkeli eelkäijale Gerhard Schröderile, kellel on lähedased suhted Venemaa presidendi Vladimir Putiniga ning kes pärast kantsleriametist lahkumist asus juhtima Vene riigile kuuluva Gazpromi ja Saksa ettevõtete ühisprojekti gaasitrassi ehitamiseks Läänemerre.
Moscow Times märkis, et Merkelit nähakse küll Putini lähedase liitlasena Euroopa Liidus, kuid Merkelil pole kunagi olnud Putiniga nii häid suhteid kui Schröderil. Näiteks võib tuua paljuräägitud juhtumi, kui Putin kasutas Merkeli väidetavaks mõjutamiseks oma koera, teades, et kantsler kardab koeri.
Oma valimisprogrammis rõhutas Merkel kahepoolsete suhete vajalikkust Venemaaga, nähes seda osana naabruspoliitikast. Seejuures sooviks kantsler, et Venemaa ja ELi vahel sõlmitaks uus partnerlusleping ning astutaks edasi samme viisavabaduse kehtestamiseks. Küll aga seati tingimuseks, et Venemaa võetud kohustused täidab.
«Mullu ja tänavu kevadel toimunud poliitiline tagasipööramine Venemaal muutis Saksa avalikkuse meeleolu,» märkis Siegert, kes viitas seksuaalvähemuste ahistamisele ja punkbändi Pussy Riot liikmete vangistamisele, mida tema sõnul peetakse Saksamaal enesestmõistetavalt vääraks. «Angela Merel on avaliku arvamuse suhtes üsna tundlik,» lisas analüütik.
Isegi kui Merkel jätkab Venemaa kritiseerimist ka tulevikus, ei avalda see analüütikute sõnul suurt mõju kahe riigi kahepoolsetele suhetele.
«Merkel jätkab ilmselt Putini kritiseerimist inimõiguste teemadel, kuid see ei too suhetes kaasa dramaatilist langust,» arvas Moskva Riikliku Rahvusvaheliste Suhete Instituudi Saksamaa Õpingute Keskuse juht Vladislav Belov, kelle sõnul pole kahe riigi vahel üksnes tugevad majanduslikud, vaid ka poliitilised sidemed ning koostööd tehakse ka haridus- ja teadusvaldkondades.
Vene-Saksa Kommertskoja esindaja Jens Böhlmann aga märkis, et Merkeli võit garanteerib kahe riigi majandussuhete stabiilsuse ning võimaldab neid ka edasi arendada. Böhlmanni sõnul on vaatamata mõningatele lahkarvamustele kahe riigi koostöö ärivaldkonnas edukas.
«Vene turg on suur ja on mitmeid valdkondi, kus seda edasi arendada saab, eriti Venemaal toimuvate suurte rahvusvaheliste ürituste puhul, näiteks jalgpalli maailmameistrivõistlused 2018. aastal ja Sotši vormel-1 etapp 2014. aastal. Saksa ettevõtted saavad nendele projektidele pakkuda kõrgetasemelisi lahendusi ja see on midagi, mida Venemaa vajab,» lisas Böhlmann.
Böhlmann märkis, et ainus takistus kahe riigi vahelisele koostööle on Saksamaa võetud kohustused Euroopa Liidus, kuna osa majandust puudutavaid küsimusi tuleb euroliidus langetada ühiselt.
Samuti spekuleerivad analüütikud, kellest võiks saada Saksa valitsuse uus välisminister. Kui konservatiivid peaksid moodustama suure koalitsiooni sotsiaaldemokraatidega, siis kõige tõenäolisemaks välisminstrikandidaadiks peetakse sotsiaaldemokraati Frank-Walter Steinmeierit.
«Steinmeieril on väga head sidemed Kremliga, mis viivad tagasi Schröderi aega,» märkis Friedrich Naumanni Ühenduse esindaja Julius von Freytag-Loringhoven, viidates sellele, et Steinmeier töötas aastatel 2005-2009 Schröderi valitsuses välisministrina.