Valentsikorpus: Artikkel

?r=129&d=20120703 / originaal

Baltoscandal tuleb tuntud headuses

Juba homme avatakse Rakvere keskväljakul Belgiast pärit trupi t.r.a.n.s.i.t.s.c.a.p.e performance’iga Baltoscandal. Tähelepanuväärsemaid lavastusi tutvustavad Tartu Ülikooli Teatriteaduse Üliõpilaste Looži liikmed.

Nagu hollandi päritolu kirjanik-filosoof-teatrimees Pieter De Buysser, nii on ka belgia visuaalkunstnik Hans Op de Beeck äärmiselt mitmekülgne loovisik, kes endale žanrilisi piiranguid ei sea. Meeste ühistöö «Book Burning» («Raamatupõletamine») koosneb sisuliselt kahest eraldiseisvast kunstiteosest: De Buysseri loodud muinasloost ning Op de Beecki meisterdatud salapärasest kirstust, mis omavahel lavastuses kokku kõlama hakkavad ning üheskoos hoopis uue, kolmanda kunstitöö autoriteks saavad. Lugu ja kirst loovad muinasjutulise maailma, kus seikleb žanrimutant Transformatadoor, kes on ühtaegu nii lugu kui tegelane kui kunstiteos iseeneses.

Järk-järgult juhib viisakas ülikonnas jutustaja (De Buysser) vaataja radadele, kus räägitakse nii ajalootraumadest, saatusest, sõprusest kui ka tänapäevase infoühiskonna pea peale keeratud tsensuurivormidest ning muidugi vajadusest vahel raamatuid põletada. Mõneti lausa arhetüüpse lihtsusega jutustatud muinaslugu saab endale aga Op de Beecki kirstus kiht-kihilt kooruvate kummaliste maailmadega võimsa lisadimensiooni.

Raamatute põletamine kui selline avatakse lavastuses mitmeti: esmalt seostub seda sõnapaari kuuldes ilmselt ajalooline kontekst, märksõnadeks totalitarism, tsensuur, repressioonid ja muu eestlastelegi tuttav negatiivne, mille kohta veel lähiminevikustki näiteid leida võib. Kuid lisaks sellele on raamatute põletamisel lavastuses ka teine tähendus. Lisaks paberist ja tindist koosnevatele raamatutele loob De Buysser omamoodi mina-raamatu kontseptsiooni – see on olemas meil kõigil ning sisaldab kogu infot, mida ühe inimese kohta leida võib – alates DNA-koodist ja lõpetades Facebooki  profiiliga. Kuidas on lood sellise raamatu põletamisega? Kui vahel on tunne, et tahaks «puhtalt lehelt alustada», siis võib-olla saab seda teha alles pärast «oma raamatu» ära põletamist. Kuid kas see on üldse võimalik? 

Lisaks lummavale visuaalsele vaatemängule toob «Book Burning» publikuni filosoofiliste sugemetega mõtlemapaneva loo nii minevikust kui tulevikust, tegeldakse nii mineviku traumade kui ka informaatikast üleküllastunud ühiskonna potentsiaalsete tulevikupainetega.