Valentsikorpus: Artikkel

eestlanna-sai-kreekas-tootades-karmi-kogemuse-vorra-rikkamaks / originaal

Eestlanna sai Kreekas töötades karmi kogemuse võrra rikkamaks

Katrin läks mõni aasta tagasi töötukassa partneri kaudu välismaale head õnne ja suurt palka otsima, kuid tuli tagasi tühjade pihkudega. "Hea, et elusa ja tervena tulema sain, aga miinusesse jäin ikka kõvasti selle õppetunniga," tunnistas Katrin, keda püüti korduvalt sundida ka keha müüma.

"Eks minnakse ikka selle pärast, et loodetakse, et mujal on parem. Siin oli palk kehv, tahtsin vaheldust, põnevust ja uudsust," rääkis Katrin. «Seda kõike ma sain, aga maksin sellele ohtlikule "lõbule" ise peale," rääkis ta väljaandele Pealinn.

Katrin kandideeris töötukassa rahvusvahelise partneri EURES-i kaudu Kreekasse baari tööle koos kahe sõbrannaga. Tööpakkumine tuligi ühest maakohas asuvast baarist. "Kõik oli justkui ilus ja tore. Läksime kohale, esimene nädal oli lust ja lillepidu, viidi sööma ja anti kolmetoaline korter," meenutas Katrin. "Kui lõpuks baaris tööle hakkasime, taheti aga ikka rohkemat kui et valad jooki ja naeratad. Sisuliselt pidime hakkama ka oma keha pakkuma."

Inimkaubitsemise ennetamise ja ohvrite abistamisega tegeleva organisatsiooni Living for Tomorrow juhataja Sirle Blumberg ütles, et enne välismaale tööle minemist tuleks kindlasti kontrollida tööandja tausta ja küsida töölepingut.

Enim probleeme esinevat Eestis registreeritud vahendajatega. Blumbergi sõnul on inimesed välismaalt tööpakkumist saades tavaliselt õnnelikud, ja kui veel öeldakse, et minekuga on kiire, ei kiputa tööandja tausta uurima. "Sageli teatakse ainult kellegi eesnime, kes lennujaama või sadamasse vastu peaks tulema,» selgitas ta. «Aga tingimata tuleks uurida firma tausta ja küsida töölepingut, isegi kui töö on saadud mõne tuttava kaudu," märkis Blumberg. "Paraku lähevad enamasti just tuttava kaudu saadud töökohtadel asjad hapuks."

Katrin ja tema sõbrannad olid õnneks kolmekesi ja oma dokumente nad kordagi käest ei andnud. Katrini sõnul on tal tagantjärele hea meel, et nad ettevaatlikud olid ja töökohalt kiiresti ning sõna lausumata lahkusid.

Ent ka järgmine töökoht, mille tüdrukud kohaliku tööturuameti abil leidsid, osutus kohutavaks katsumuseks. "Leidsime iseseisvalt töökoha samuti baaris, aga sealne omanik kasutas meid ikka väga ära. Pani oma riideid pesema ja koristama ning tegema asju, mis üldse ei olnud ettekandja ülesanne," rääkis Katrin.

Tüdrukute tööpäevad venisid topelt pikemaks, kuid palk, mida nad said, oli napp. "Lõpuks ütles baariomanik, et see korter on mõeldud elamiseks ühele inimesele, ja tahtis meid eraldada. See mulle ei meeldinud, läksime ka sealt minema. Töötasin veel kolmes baaris ja igal pool oodati muud kui seda, et ma oleks ettekandja," selgitas Katrin. "Mul on hea meel, et lõpuks Kreekast tööorjusest pääsesin, aga jäin ikka kõvasti miinusesse. Helistasin koju, et ema saadaks raha lennupileti ostmiseks. Kõik see, mida seal teenisin pluss Eestist saadetud raha kulus ära, kätte ei jäänud midagi."

Katrinil läks kokkuvõttes tõesti veel hästi, sest tüdrukud, kellel polnud lähedasi, kes kojusõidu raha saadaks, andsid alla ja hakkasidki baariomaniku tahtmist tegema.

"Minu sõbranna toanaaber läkski lõpuks ühe kliendiga koju," mainis Katrin. Blumbergi sõnul teab ta väga halbu juhtumeid, kus inimesi kasutatakse julmalt ära. "Töö eest ei maksta üldse või makstakse lubatust palju vähem," mainis ta. "Samuti on elamistingimused olematud. Mõnikord on ka töötingimused kehvad või lausa ohtlikud. Kahjuks saavad need tüüpilised lood juhtuda siis, kui inimesed tööotsijana kõigega nõustuvad ja liialt usaldavad. Tegelikult oleme me ju Euroopa Liidus ja peaksime nõudma võrdset kohtlemist. Ei ole meie kehvemad kui rootslased või iirlased."