Valentsikorpus: Artikkel

kommentaarid / originaal

Nii see on, Jassi! Mida aasta edasi, seda keerulisem on maailma süles kanda... Aga laulja oled sa alati olnud! Edu!!

Jah, härra Zahharov, õppida inimeseks olemist on Teil veel väga vaja, juhtusin nimelt pealt nägema, kuidas Te tavalise teenindajaga käitusite ehk ülbitsesite. Jube, et ülikool matsi ei riku - varem olin Teie ande suur austaja...

Hmmm, suuri sõnu ja isake olemist armastad sa väga, aga see ei ole tegelik elu. Maailm on palju suurem ja avaram koht, kui pisikese Eesti veel pisem Estonia teater ja maailmas on kümneid muusikastiile ja miljoneid muusikuid, kellel pole mingit pistmist ooperiga. Laulda on õigus igaühel ja kui on publikut ja fänne siis andku minna. Päris tippu jõuavad nii ehk nii ainult ülimalt andekad ja õnnetähe all sündinud tegijad. Selle asemel, et pidevalt targutada, räägi parem millist naudingut ja rõõmu laulmine tegelikult pakub lisaks tööle, mida laulda armastav inimene nagunii suure armastusega teeb. Või ei olegi laulmine sulle nauding? Siis pole selle asjaga mõtet tegeleda, kui see ainult üks suur valu ja vaev ja lõputu töörügamine on. Aga edu ikkagi, sest hääl on sul vägev.

Igaühel on mõnikord "must päev", ei maksa arvata, et sellepärst anne kaotsi läheb. Kui oli, siis on ja nautida saab seda annet seni kui omanik jaksab. Ilusaid elamusi kontserdi- ja ooperisaalides!