Valentsikorpus: Artikkel

ema-ei-pea-oma-puudega-lapse-elustamist-oigeks#comments / originaal

Kes tohib otsustada teise inimese elu üle? Ma ei usu, et Jumal lõi osad meist kannatama terve elu kestvat piina oma kehas, nagu vang. 

Looduses jäävad ellu vaid tugevamad.. ei kujutaks ette kui mets oleks täis puudega loomi. 

Täiesti kohutav on mõelda, et mõrvad haige loote või, et sünnitad haige lapse ja siis annad ta ära. Tead terve elu, et kusagil asutuses mingid võõrad hooldavad Sinu sünnitatud haiget last. Aga väga hirmuäratav tundub ka mõte, et kasvatad oma elu lõpuni last kes kunagi suureks ei kasva ja oma elu elama ei hakka. Sellega võtad justkui tervelt perelt elu ära. Ma ei tea kas sedasi on jube öelda? Aga sedasi ju on! ... Jõudu neile peredele kes kasvatavad haiget last/lapsi. 

Ma ei ole kindel kuidas mina otsustaks, kas ma saaksin hakkama. Kindlasti on igas emas peidus tõeline emalõvi, kes teeb seda mis temale õigem tundub, kas jätab maha oma lapse või pingutab terve elu ja elab rasket elu. 

Väga keeruline teema.

Palju eluvõõraid kommentaare! On seadusi, mis ei ole paberil.

Meie perekonnaseadus on mõnes mõttes inimvaenulik. Peab olema võimalus ka anda riigi kanda hooldamine. See oleks riigile kordi kasulikum, vanemad saavad panustada tööle ja võimalikele uutele ja tervetele lastele. Arstid peaks rohkem ennetema taolisi raskeid puudeid, palju on sünnitusabi puudujääkidest tingitud (hapnikupuudus, vale sünnitusabi taktika)

Ja mis on sinu panus, peale siin targutamise?

Otsustasin omal ajal sama. Ei saa aru inimestest, kes arvavad, et on vajalik inimhinge eetilistel põhjustel väärastunud kehas kannatamas hoida. Meid ümbritsev elukeskkond ja söödav toit on niivõrd saastunud, et arvatavasti muteerunud/moondunud olendite sündide arv tõuseb.

Loomulikult ei ole spermatosoid ega ka munarakk iseseisvalt inimene, kuid elusorganismid on nad küll ja veel vägagi elus, sest elutust ei sünni elavat.

Inimene ei ole pelgalt lihast, luust, verest, ajust jne nn kogum. Kui see oleks nii, siis oleks ju lihtne vigast inimest parandada, elavaks teha - uus käsi, uus jalg, uus süda, uus veri jne ja GO.

Inimestena teame sageli, mis on õige ja mis on vale, ilma et keegi meile oleks seda varem öelnud. Kust see teadmine tuleb?

Inimene tunnetab erinevat tyypi valu.

Lõikan endale noaga sõrme, löön varba vastu kivi, murran luu jne - kehaline valu.

Mu lähedane isik, sõber, pereliige on vigatatud, on saanud surma - inimeses tekib ahastus, tekib valu, mis ei ole kehaline, kuid ometi on sinu sees. Kust see mittekehaline valu pärineb?

Inimesel on tundemaailm: tahe, emotsioonid, igatsused, unistused, isikupära. Kust need pärinevad?

Meditsiiniliselt on inimese sünd siis kui loode väljub emaihust, kuid reaalsuses on loode olnud elav juba pikka aega.