Valentsikorpus: Artikkel
vagev-mang-ajalooline-voit / originaal
«Mehi tuleb kiita hinge eest, et nad on korvpallurid. Seljataga on hulk raskeid mänge ja väsitavaid reise, kuid reedel taas treeningule kogunedes suutsid nad end kokku võtta ja anda endast rohkem kui sada protsenti,» lausus Eesti korvpallikoondise peatreener Tiit Sokk. Mees, kes ei lausu mängijate kohta kiidusõnu just kuigi kergekäeliselt. Seekord olid aga pallurid ilusaid sõnu väärt.
Napp paarkümmend minutit varem oli Sokk koos oma hoolealuste ja abilistega sepistanud Eesti korvpallikoondise ajaloo ühe vägevaima võidu – EM-valikturniiril alistati kodus kolm aastat tagasi EMil hõbeda saanud Serbia 88:81.
Laupäeva õhtul Rocca al Mare suurhallis toimunu tundub isegi seda kõike oma silmaga näinule uskumatuna.
Lõpusireeni kõlades möirgasid saali kogunenud ligikaudu 5000 inimest vaimustusest, Eesti koondise mängijate nägudelt peegeldus õnnis rahuolu, Serbia pallurid lahkusid aga areenilt norguspäi. Legendaarse Dušan Ivkovici juhendatavale meeskonnale oli kaotus šokk.
Tribüünidelt väljapääsude poole tunglevad fännid arutasid elavalt, kas seekordne võit on kõvem saavutus kui 2001. aasta sügisel olümpiahõbeda Prantsusmaa alistamine või 1993. aasta EM-finaalturniiril hilisema võitja Saksamaa üle saadud võit. Otsus oli üsna üksmeelne – Euroopa korvpalli staaridega vürtsitatud Serbia alistamine on neist kõige vägevam saavutus! «Kindlasti kuulub see meie korvpalli suurvõitude hulka. Vastas olid ju mehed, keda saame iga päev telerist Euroliigas näha. Poiste üle on hea meel, et nad suutsid nii kõva partii panna.»
Uhke võidu eeltöö tehti ära juba ammu enne lahtihüpet. Alguse sai see Eesti koondise treenerite peas küpsenud mõttest saata algviisikus väljakule Reinar Hallik – mees, kes osalenud küll kõigis selle tsükli kohtumistest, kuid viibides väljakul keskmiselt napid kümmekond minutit, ning kelle roll on siiski olla vahetusmängija.
Laupäeval tuli aga Hallik platsile ja kostitas juba avaveerandil Serbia korvi kahe tabava kolmesega. Kohtumise lõpuks kogus ta 14 punkti, tabades seejuures kolmeseid viiest neli. Peatreener Sokk ütles hiljem, et Halliku kolmesed tõmbasid terve meeskonna reele ja järsku hakkasid kõik tabama.
«Teadsime, et Serbia tsenter Nenad Krštic ei tule kaitses korvi alt kaugele välja, Reinar aga viskab väljast hästi. Tegelikult oli see paras risk, aga nagu mäng näitas, külvas ta serblaste hulgas parajalt segadust,» selgitas Sokk ootamatu käigu tagamaid. «Lisaks oli selge, et korvi all võetakse Krštici vastu vigu – meile oli kasulikum, kui vähemalt esimese vea teeb Hallik, mitte näiteks Janar Talts.»
Sokk märkis, et Eesti koondisele on seni tekitanud suuri probleeme mängu algused. Seekord kulgesid aga esimesed minutid täpselt nii, nagu loodeti, ja see endis tervele meeskonnale edasiseks hea tunde. «Esimest korda tabasime tähtsas mängus kolmeseid 40-protsendiliselt – see ongi meie mäng,» sõnas Sokk. «Rünnakul tehti kõike õigel ajal, mitte kiirustades, nii raskes tsüklis ei saa hurraa-korvpalli mängida.»
Just eestlaste head kaugvisete tabavust tõstis võtmemomendina esile ka Serbia koondise peatreener Dušan Ivkovic, kelle sõnul mõjutas see tugevalt mängu tulemust. «Teisel poolajal oli Eesti koondise ründemäng uskumatul tasemel,» lausus ta. «Eesti koondis vääris seda võitu täielikult, nad võitlesid platsil kõik 40 minutit. Samas ei suutnud meie vajalikul määral kaitsetööle keskenduda ja lisaks kõigele lasime Eestil võtta ründelauast 12 palli.»
Vägev tunne, hea mäng, vapper võitlus, tähtsaim võit
Eesti korvpalli ajaloolise võidu sepistamine tekitas koondise mängijates hea tunde, ent keegi neist ei kippunud pilvedel hõljuma.
«Platsil oli vägev olla, siin pole isegi midagi mõtelda. Võrreldes kahe eelmise kohtumisega läksime pingevabamalt mängima ja kõik tuli hästi välja,» rääkis Gert Dorbek. Naerdes tõdes ta, et Serbia alistamises pole midagi erakordset – tema, Tanel Sokk, Kristo Saage ja Reinar Hallik on korvpalli suurmaaga mängides võitnud kolmest mängust kaks. Esimene võit saadi noorteklassis.
Siim-Sander Vene arvates olnuks sellest võidust magusam vaid Leedu alistamine, kuid ta liigitas laupäevase võidu ikkagi senise karjääri tähtsaimate kordaminekute hulka. «Ma ei oska öelda, kas see oli meie maksimaalne sooritus, kuid õnnetult mängides pole võimalik Serbiast jagu saada,» leidis ta. «Tegutsesime terve kohtumise hästi ja lõpus saime oma visked sisse ning ei lubanud neil lauas domineerida. Nägime, et ka serblased olid ebakindlad ja rabistasid.»
Janar Taltsi sõnul ei suutnud Serbia millegagi üllatada ning nende ohjeldamiseks oldi valmis. «Lootsime, et suudame panna vastase eksima, ja nii ka juhtus,» märkis ta. «Hea, et saime magusa võidu, kuid tunded on kahetised, kuna edasipääsulootus on endiselt väike.»
Gregor Arbet juhtis tähelepanu, et edu saavutatu meeskondliku mänguga: «Andsime kokku 23 resultatiivset söötu – kõik jagasid palli, olid ühise asja eest väljas ja võitlesid kõik 40 minutit.»
Eesti vajab Serbia kaotust
EDASIPÄÄS. Möödunud sügisel hoidsid Eesti jalgpallikoondise poolehoidjad pöialt, et EM-valikturniiri viimases voorus ei suudaks Serbia alistada Sloveeniat. Asjade selline käik pidi aitama Eesti play-off’i. Nii ka läks… Homme peavad Eesti korvpallikoondise poolehoidjad pöialt, et EM-valikturniiri viimases voorus ei suudaks Serbia alistada Iisraeli. Kui Eesti suudab samal ajal olla üle Islandist, aitaks asjade selline käik Eesti finaalturniirile.
Tegelikult valitses pikka aega teadmine, et Eesti edasipääsuvõimalus on pelgalt teoreetiline –peale Serbia kaotuse tuleks ise võita Islandit 73 punktiga. Isegi optimistid andsid endale aru, et tegemist on utoopilise soovunelmaga. Laupäeval hakkas aga FIBA kodulehel levima uus versioon.
Selleks et Eesti pääseks tuleval suvel Sloveenias toimuvale EM-finaalturniirile, tuleb teisipäeval alistada kodus Island ja loota, et Serbia kaotab koduväljakul Iisraelile. Millise korvide vahega üks või teine kohtumine lõppeb, pole tähtis.